Nõmme Muusikakooli arengukava

Lähtekohad

1. Ajaloost

Nõmme Muusikakool alustas tööd 1952. aastal endises Nõmme algkoolile kuulunud õppehoone II korrusel, praeguselgi ajal oleval kooli aadressil Pärnu mnt. 320. Esimesel õppeaastal võeti kooli vastu 64 õpilast. Koolis töötas 11 õpetajat. Aastaks 1959 sai kool välja Nõmme algkooli allüürniku staatusest ja kogu koolihoone sai Nõmme Muusikakooli õppehooneks. 1961. aastaks oli kooli õpilaste arv 245, õpetajaid 22. 1963 valmis koolile juurdeehitusena ca 200 inimest mahutav väga vajalik kontsertsaal. 1972/73 õppeaastaks valmib koolile juurdeehitusena terve 3 korruseline klassiruumidega majaosa ja sellest ajast töötab kool samasugustes ruumides, nagu praegu. Kooli õpilaste arv selleks ajaks on 345 ja õpetajaid töötab koolis 45.

Nõmme Muusikakool kuulub tänapäeva Eesti muusikahariduse süsteemi:

1. algaste (kuhu kuulub ka Nõmme Muusikakool)
2. keskaste e. muusika- kutseõpe
3. kõrgaste.

Algaste on taolise haridussüsteemi alumine ja kõige laiem osa ja on üldreeglina Eesti regioonide muusikaelu alus. Tähtis on ka tegevuse sotsiaalne külg: Nõmme Muusikakool muusikaõppe algastmena on professionaalse muusikahariduse esimene aste. Sellest tingituna peab algastme muusikakoolide koht Eesti muusikahariduses olema konkretiseeritud ja väärtustatud. Nii on algastme muusikakoolidel olemas Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi poolt kinnitatud riiklik raamõppekava. Riiklik raamõppekava on Nõmme Muusikakooli õppekava aluseks. Koolil on välja töötatud kõikide instrumentide õpetamise ainekavad, samuti ainekavad üldainetele.

Õppekava on koolielu korraldamise tähtsaim dokument, mis määrab ära kooli koha haridusmaastikul.

• see on ja peab olema paindlik ja avatud uutele ainetele ning uute õppevormide tekkimisele.
• peab jätma pedagoogidele otsustusruumi ja loomingulist valikuvõimalust.
• oluline on noorte esteetiliste arusaamiste ja sisemise kultuuri kasvatamine.

Õppetöö Nõmme Muusikakoolis seisneb grupiõpetuses üldainetes ja individuaalõpetuses erialaainetes. Arenguperspektiivis on luua võimalikult paljudele Nõmme Muusikakooli õpilastele võimalus koosmusitseerimiseks. Tuleb leida uusi mooduseid ja vorme õpilaskontingendi ning kultuurikeskkonna vajadustega kohanemiseks. Tuleb märgata “erivajadustega” ehk suurendatud vajadustega õpilasi (eriti andekaid) ja võimaldada nende arenguks diferentseeritud õppekavad ka tundide mahu suhtes.

Õppestruktuur Nõmme Muusikakoolis koosneb järgmistest astmetest:

• ettevalmistusklass
• põhikooli noorem aste
• põhikooli vanem aste
• lisa aste
• isemajandav alternatiivosakond

Ettevalmistusklassis selgitatakse välja laste eeldused ja suunatakse õige eriala valikule. Sealt põhikooli võetakse õpilased vastu sisseastumiskatsete alusel. Põhikooli eesmärgiks on laste loomevõimete ja pillivaldamise oskuste arendamine. Nõmme Muusikakoolis on noorem aste omakorda jaotatud I ja II astmeks.Astmesüsteem annab võimaluse individuaalsemaks lähenemiseks õpilastele. Lisa-aste on õpilastele, .kel on eeldusi kutseliseks muusikuks saamiseks ning kes on orienteeritud profesionaalse kunstihariduse omandamisele. Isemajandav alternatiivosakond on mõeldud konkursi tõttu põhikooli mittepääsnutele. Õpilased õpivad Nõmme Muusikakooli õppekava alusel ja on aktiivses õpilaskandidaadi staatuses. Hindamise aluseks Nõmme Muusikakoolis on huvialakooli seadus ja Nõmme Muusikakooli õppekavas vastu võetud hindamispõhimõtted. Kõrvuti õppeprotsessi hindamisega on sisse viidud arvestuslikke mittehindelisi esinemisi, et kunstiõppe asutusena luua loominguliselt stressivaba õhkkonda. Nõmme Muusikakool on võtnud ja võtab endale ka mitte-eesti rahvusest õpilaste Eesti ühiskonda integreerija rolli, et saavutada eesti keele, rahvuse ja kultuurimõistmine,tolerantsus ja kontakt eri rahvuste vahel. Vabariigi suurima muusikakoolina ja oma koha ja ülesande tõttu muusikahariduses peab Nõmme Muusikakool

• Pidevalt analüüsima, muutma ja täiendama kooli õppe-ja ainevorme, võttes aluseks objektiivsed vajadused Eesti muusikahariduses ja samalaadsete koolide kogemused välismaal.
• Pidevalt uuendama ja kaasajastama kooli pilliparki.
• Varustama noodikogu uue kaasaegse noodimaterjaliga.
• Kujundama läbimõeldud ja mitmekülgse vastuvõtukatsete läbiviimise korra.
• Aktiviseerima Nõmme Muusikakooli õpilaste osavõtte vabariiklikest ja rahvusvahelistest konkurssidest ja festivalidest.
• Olla heade tingimuste omamise tõttu aktiivne sellelaadsete ürituste oma koolis korraldaja.
• Arendada koosmusitseermise ühisprojekte teiste koolidega Eestist ja välisriikidest.
• Olla aktiivne kontsertelu korraldaja Tallinna linnas ja eelkõige Nõmme linnaosas

Õpetajad

Õpetajaid töötab NMK-s 63. Nendest põhikohaga 50 ja lepingu alusel töötajaid 13. Kogu õpetajaskonnast on noorempedagooge 2, pedagooge 46 ja vanempedagooge 15.

Nõmme Muusikakooli õpetajate ettevalmistuses tuleb lugeda vältimatuks kõrghariduse omamist.Oluline on samuti edasine regulaarne täiendõpe, pidev õppimisprotsess. Tähtsaks tuleb pidada õpetajate kutsehoiakut ja pedagoogilisi väärtushinnanguid. Tähtis roll on vahejuhtidel, ( osakonna juhatajad, klassijuhatajad ) nende personaalsel vastutusel neile antud kohustuste täitmisel. Oluline on asutuse- sisese kultuuri eetiline aspekt. Väga tähtis on luua keskkond motiveeritud heaks tööks. Leida vahendeid töö tunnustamiseks. Administratsiooni töös on vajalik komplektse infosüsteemi rajamine.

Materiaalsed ressursid

Nõmme Muusikakool koosneb hoonete kompleksist ja tema sees olevast inventarist ning asub aadressil Tallinn, Pärnu mnt. 320. Siia kuuluvad ühendatuna vana ja uus õppekorpus ning saal kogupindalaga 1430 m². Nõmme Muusikakooli omanikuks on Tallinna linn ja finatseerimine toimub Tallinna Linnavalitsuse Haridusameti kaudu, kelle alluvusse ka Nõmme Muusikakool huvialakoolina kuulub. Eelarve kujundamisel on aluseks Haridusameti poolt eraldatav summa, millele lisandub omatuludena kogutav õppemaks. Viimane moodustab tänaseks 15% Nõmme Muusikakooli eelarvest.

Majanduslik tegevus

Kuni aastani 2001 oli Nõmme Muusikakool liidetud Tallinna linna investeeringute kavasse, mis omakorda jagunes III etapiliseks 1998 ja 1999 aastal teostati Nõmme Muusika -koolis riigihangete konkursi tulemusena kooli renoveerimine ja remont, mille tulemusena on tänaseks loodud väga hea töökeskond (remonditud klassid, saal, katused) Hetkel ootame III etapi elluviimist, mis näeb ette Nõmme Muusikakooli fassaadi uuendamist lootuses, et 50. sünnipäevaks aastal 2002 vastab Nõmme muusikakool kõigile Euroopa liidus kehtivatele õppeasutuse normidele. Samas näeme Nõmme Muusikakooli arengus uut sammu võimaluses oma tegevust laiendada, põhjusel et täna tegutseb Tallinnas (elanike arv ~ 500 000) kaks suuremat huvialamuusikakooli võrdluseks Riiaga (elanike arv 1 000 000) on 15 muusikakooli. Täna on Nõmme Muusikakooli suurim probleem ruumipuudus, mille omakorda tingib tihe konkurents õpilaskohale. See on väga oluline eesmärk – anda võimalus kõigile, kes tunnevad huvi muusika õppimise vastu.

Juhtimine

Hetkel toimiv juhtimisstruktuur, kus Nõmme Muusikakool allub Haridusametile, mis omakorda on Tallinna linnaamet, on Nõmme Muusikakooli jaoks hästi toimiv süsteem. 2001.a. sügisest kaasatakse Nõmme Muusikakooli juhtimisse ka hoolekogu, mille koosseisu kuuluvad Nõmme Linnaosa halduskogu liige, õpetajad, lapsevanemad, õpilaskogu esindaja, finantsspetsialist. Kooli arengusuunade väljatöötamisel saab olema hoolekogul määrav roll.

1. Tulevikuvisioon

• püsida areneva ja juhtiva kollektiivina Eesti kultuurimaastikul.
• võimaldada suuremale hulgale lastele muusikalist haridust.
• Nõmme Muusikakool kui muusikatempel.

2. Missioon

• muusikalise alghariduse andmine.
• kultuurilembelise inimese kasvatamine.
• laia silmaringi kujundamine.
• muusikaarmastuse süvendamine igakülgselt harmoonilise isiksuse arendamine..
• noorte vaba aja sisustamine
• lisaks professionaalsetele oskustele eetiliste ja esteetiliste omaduste kasvatamine lastes.

3. Eesmärk

• süvamuusikat mõistva ja hindava inimese kasvatamine. Haritud kuulaja kasvatamine.
• kõrge kvaliteediga muusikalise algõpetuse andmine.
• töökuse, sihikindluse, püsivuse kasvatamine oma õpilastes.
• luua võimekamatele õpilastele tingimused muusikaliste õpingute jätkamiseks.
• Nõmme Muusikakooli tegevuse ja kõrge taseme laiale üldsusele teavitamine.

4. Strateegia

• õpetajate missioonitunde tähtsustamine.
• täiendavate ruumide leidmine.
• õpetajate pidev enesetäiendamine.
• laialdane kontserttegevus, ajakirjanduse ja meedia kaasamine.

S W O T ANALÜÜS

A – Sisemised tugevused

• Valdav enamus pedagooge omab kõrgharidust. Paljudel pedagoogidel on pikk tööstaaž ja kogemused. Elav huvi enesetäiendamise vastu.
• Direktoripoolne väga oskuslik majandusalaste probleemide lahendamine. Hea õppetöö korraldus õppealajuhataja poolt. Mõistev suhtumine.
• Soovijaid on rohkem kui on võimalik vastu võtta. Palju heade eeldustega lapsi. Kooli hea maine.
• Kooli avalikud kontserdid oma kooli saalis ja Estonia Talveaias. Kontserdid kirikutes, koolides, näituste avamisel, EMA-s, saatkondades, riigiasutustes.
• Sõbralikud, töised suhted. Vastastikune tööalane abistamine. Noorte õpetajate heatahtlik vastuvõtt kogenud meeskonda.
• Remonditud, normaalvalgustusega klassiruumid, muusikategevust soodustav sisekujundus. Mõistev suhtumine õpilastesse.
• EMA korraldatavad meistrikursused. Pillide ühingute korraldatavad kursused.
• Suur protsent lõpetajaid on võimelised minema edasi õppima. Suur arv Nõmme Muusikakooli lõpetajaid kuulub väljapaistvate muusikute hulka.
• Paljud pedagoogid osalevad või töötavad ansamblite ja orkestrite kosseisudes.
• Vabariiklikud ülevaatused meie kooli saalis, TMKK , EMA ja Georg Otsa nim. Muusikakooli lahtised tunnid

B – Nõrkused

• Pillid osaliselt amortiseerunud. Väikesed materiaalsed võimalused uute pillide muretsemiseks.
• Tähtajaks tasumata õppemaksult peaks võtma viivist.
• Kohustuslikud lastevanemate koosolekud. Kontsertide külastamine.
• Liiga väikesed puhkpilliklassid. Klassiruumide vähesus. Igale õpetajale oma klass.
• Tegevuspsühholoogide loengud (isikusisesed, isikutevahelised, lastega suhtlemine)
• Luua kontakte linnaosa valitsusega ja leida võimalusi osaleda linnaosa kultuuriüritustel, õpilaskontserdid Haridusameti alluvuses olevates üldhariduskoolides
• Kataloogide puudumine. Ajakohase paljundusaparaadi olemasolu.
• Turvakaardi süsteem valvelauaga.
• Pillid amortiseeruvad, parandamine väga kallis.

C – Ühiskonnast tulenevad võimalused

• Eksisteerimiseks ja remondiks vajalike rahade eraldamine. Õpetajate konkurentsivõimeline palk.
• Eesti muusikute tuntus üle maailma (Järvi, Pärt, Klas, Elts, Randalu, Kaljuste). Muusikaõpetuse lai kandepind.
• Toetused kultuurkapitalilt, teistelt fondidelt, mõiste kultuurimetseen taastamine.
• Kontaktid teiste muusikakoolidega (Saksa, Soome, Läti, Leedu), rahvusvahelised festivalid, konkursid.

D – Ohud

• Väike palk võrreldes elukallidusega ja hariduse omandamiseks kulutatud ajaga.
• Levimuusika ülemäärane levitamine meedias võrreldes süvamuusikaga. Madalakvaliteediline helitaust avalikes kohtades. Kõrgkultuuri vähene reklaam, massikultuuri pealetung.
• Muusikaala spetsialistide vähene kaasamine haridussüsteemi reformimisel. Mitte reformid reformide pärast, vaid säilitada vana ja väärtuslik. Õpetajate kindlustunde puudumine tingib närvilise õhkkonna.
• Keskajakirjanduse huvi puudumine muusikasündmuste edastamisel. Ajakirjandusel puudub missioonitunne. Kirjastamist leiavad vaid sensatsiooni tekitavad sündmused. Ei kirjutata eesti interpreetide saavutustest. Muusikakoolide ajalehe või ajakirja puudumine.

Arengukava muutmise kord

• Arengukava kuulub analüüsimisele igal õppeaastal hoolekogus ja õppenõukogus
• Ettepanekud kooli arengukava täiustamiseks arutatakse läbi kooli õppenõukogus ja hoolekogus.
• Kooli arengukava kuulub muutmisele seoses
– haridusalase seadusandluse muudatustega;
– muudatustega riiklikus õppekavas;
– muudatustega haridusnõudluses;
– muudatustega kooli investeeringutes;
– kooli õppenõukogu või hoolekogu ettepanekutega;
– kooli arengukavas määratud tähtaja möödumisega.

Ajavahemikku 2001 – 2005 jääb ka Nõmme Muusikakooli senise tegevuse oluliseim sündmus – 50. sünnipäeva tähistamine 2002. aasta oktoobris.
Mitmed eespool loetletud eesmärgid on teostatavad juba selleks tähtpäevaks. Rääkimata lootusest lõpetada kooli investeerimiskava viimane etapp (fassaadi renoveerimine) on õppeaasta 2001 – 02 sisuline tegevus suunatud 50. juubeli tähistamisele. Kogu Nõmme Muusikakooli kontserttegevus on tähistatud märkega Nõmme Muusikakool 50, kavas on välja anda ka muusikakooli tutvustav CD parimate kooli kollektiividega ja viia sisse interneti kodulehekülg, samuti annab antud sündmus võimaluse kajastada kooli tegevust meedias ja ajakirjanduses. Antud arengukava on koostatud eeldusega, et kõik siinmainitud eesmärgid ja võimalused on realiseeritavad aastaks 2015. Seega peame ülioluliseks, et järjepidevus, mis on Nõmme Muusikakooli arengut viimased 6 aastat soodustanud, jätkub ka edaspidi.

Indrek Vijard
Direktor